neljapäev, 12. september 2019

Ma olen päriselt ka Taanis

Nonii. Olin enne Taani tulekut täiesti kindel, et hakkan siin blogi pidama. Tuli välja, et see polegi nii kerge. Aga otsustasin, et proovin nüüd siis veidike hiljem alustada, sest parem hilja kui mitte kunagi. Selles postituse proovin anda kerge ülevaate oma praegusest elukorraldusest viimase kuue nädala jooksul.

Igastahes, ma elan oma hostperega Spentrupis, mis on 10 km Randersist (suuruselt Taani kuues linn, sarnaneb Pärnule). Hostperes on ema, isa, õde ja kaks venda, kes elavad mõlemad ülikooli tõttu mujal. Neil on oma maja väga uhke hooviga, kus on väike põllulapike ja ka lilledest ei tule mingit puudust. Perega koos mängime väga tihti erinevaid kaardimänge, ning olen avastanud, et see on üldse väga populaarne ajaveetmisviis taanlaste hulgas. Aga mul pole kunagi midagi selle vastu, et uusi mänge õppida.

Oma kooliaastat alustasin 12. augustil Randersi Statsskoles, mis on Eesti mõistes tavaline gümnaasium. Siin on muidu väga palju erinevaid võimalusi edasiõppimiseks peale üheksandat (mul on siiani veidi raskusi nendest kõikidest arusaamisega). Tegelikult saab valida ka kümnenda klassi, mis on vabatahtlik, ja seal on võimalus keskenduda rohkem oma hobidele õppimise kõrvalt (nt sport või muusika). Minu üllatuseks on see isegi suhteliselt populaarne noorte hulgas, sest päris mitu minu klassist ja teistest tuttavatest on seal käinud. Ise olen ma gümnaasiumi teises klassis, mida nimetaksin Eestis üheteistkümnendaks klassiks. Alguses küll lootsin, et saaksin minna kolmandasse gümnaasiumi klassi, sest siis oleks olnud võimalik kogeda lõpetamist, mis on siin täiesti teistsugune. Kokkuvõttes olen siiski kooli poolt tehtud lõpliku valikuga rahul, sest vähemalt ei pandud mind esimesse (Taanis tehakse nii, et esimese klassi õpilastest pannakse alguses lihtsalt mingid klassid kokku ja kolme kuu pärast moodustatakse uued koosseisud selle põhjal, mida keegi õppida sooviks, nii et peab hakkama harjuma täiesti uute inimeste ja õpetajatega). Ained, mida sooviksin õppida, sain ise valida ja sellejärgi pandi mind kaheteistkümnest paralleelist kõige sobivamasse klassi, milleks osutus 2ø. Tundideks on mul matemaatika, keemia, bioloogi, taani keel, inglise keel, ajalugu, kehaline, kunst (mis tegelikult esimestele klassidele, aga mulle tehti erand) ja disain. Ainult viimases kahes pole ma koos oma päris klassiga, sest neil on tunniplaanis ette nähtud teised tunnid. Nii saan ma ka ise vahepeal valida, mis tundi minna sooviksin. Kõik 23 inimest minu klassis on äärmiselt toredad ja kokkuhoidvad. Nad on ise ka öelnud, et tore on olla klassis, kus kõik on sõbrad, sest siis pole vahet, kellega koos peab mõnda järjekordset grupitööd tegema.

Kindlaid hobisid pole mul veel siin väljakujunenud. Valisin koolis endale koorilaulu lootuses, et see võib aidata kaasa keelearengule. Nii on ka võimalik tutvuda uute inimestega teistest klassidest. Eestis tegelesin ma muidu rahvatantsuga ja soovisin kindlasti siingi seda proovida. Nüüdseks olen käinud kahes erinevas tunnis ja võin öelda, et see on ikka midagi väga uut ja teistsugust. Olen varem puutunud kokku teiste riikide rahvatantsudega, aga ma ei arvanud, et neil siin kõik ainult seltskonnatantse meenutab. Ka liikmed pole grupis alati püsivad, vaid võivad iga kord muutuda. Muidu oleks väga tore käia siin rahvatantsus, aga kõik rühmad asuvad vähemalt tunnise autosõidu kaugusel ja arvan, et iganädalaseks trenniks võiks leida midagi lähemal. Peast on läbikäinud ka mõtteid seoses kunstiga, aga koolis ütles juba õpetaja, et võin alati sealset kunstiruumi kasutada peale tunde, pean ainult kantseleist võtme küsima. Tean aga, et pean varsti endale midagi kindlat leida, nii et kõik soovitused on väga teretulnud.

Keeltest nii palju, et siiani kasutan enamasti inglise keelt, sest sedasi on kõige kergem kommunikeeruda ja saab üheselt aru. Perega proovin siiski rääkida taani keeles ja nemad minuga ka, sest siis saab harjutada. Sellel esmaspäeval algasid mul koolis ka taani keele tunnid kõikidele siin koolis olevatele vahetusõpilastele (meid on peale minu neli: kolm USAst ja üks Brasiiliast). Proovin ka iseseisvalt õppida. Nii olen isegi täitsa mitu huvitavat lasteraamatut läbi saanud ja Netflixis on taani subtiitrid alati sees. Aga muidu oskavad taanlased väga hästi inglise keelt. Tean, et see pole taani keele õppimiseks parim, aga alustuseks tunnen ma ennast nii palju turvalisemalt. Koolis näiteks õpetajad proovivad mulle eraldi inglise keeles seletada, et mida õpiti, ja keemias sain endale inglise keelse õpiku.

Tunnen, et see on juba täitsa pikaks veninud, aga küsimuste korral võib mulle alati kirjutada, sest vastan meeleldi.
Vi ses!


Lennukis 28. juulil teel Taani poole

OAO-l peaaegu terve oma kodugrupiga kaarte mängimas


Minu kooli peasissepääs (veel 470 aastat tagasi oli see vangla)


Pidime kunsti tunni raames kujutama muuseumis, mida tähendab meile taanlaseks olemine (olin siin olnud 3 nädalat). Tegime lõpuks kahe teise vahetusõpilasega erinevate punastega oma käejäljed.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar